Isakuju leidsin vana kooli intellektuaalis Henno Rajandis. Lingvist, Tartu Ülikooli väliskirjanduse õppejõud, oma põlvkonna säravaim tõlkija, kelle arvel üle neljakümne maailmakirjanduse tähtteose eestindamine. Alati cool, vaimukas, tark, lõpmatu kannatuse ja heasüdamlikkusega laetud, alati huvitatud noortest inimestest.
Sain olla mitukümmend aastat talle lähedal ja tema ongi mu suurim õpetaja. Õppisin temalt, et õpetamiseks ei ole tingimata vaja õpetada. Et õpetaja õpetab oma olemise, käitumise ja elamise viisiga. Kui ainult oskad silmad lahti hoida ja lased sellel endasse voolata.
Mõtlesin mitu päeva, et mida ta mulle õpetas, või et mida ma siis õppisin. Aga pühapäeval kuulsain KUKU Raadiost külalistundi Mihkel Mutiga. Mutt rääkis sedasama Lennart Merist, et ta õppis Merilt väga palju, et ta oli Muti kõige tähtsam õpetaja. Rajandi ja Lennart olid parimad sõbrad, presidendiaegadel käis Lennart öösiti Rajandi juures kodus ja nad rääkisid tundide kaupa. Rajandi kirjutas ka künesid ja välispoliitilisi analüüse Lennarti jaoks. Rajandi matustele saabus Meri presidendina, kuid ei suutnud öelda sõnagi. Jah, Mutt. Mutt vastas küsimisele, et mida siis Lennart talle õpetas: "Vaimsust ja maailma nägemist". Sain aru, et see käib täpselt ka minu ja Rajandi kohta.
VastaKustuta