Keegi on öelnud: ajakirjanduses võib palju saavutada, kui sealt õigel ajal lahkuda. Millel siis on väärtust, mida lahkudes endaga kaasa võtta? See, millel on väärtust, on elukogemus, mitte käsitööoskused. Oskus näha elu traagelniite, kuidas asjad on omavahel kokku pandud, põhjuse ja tagajärje sidet, varjatud suhteid, tõuke- ja tõmbejõude, põhjahoovusi.
Ajakirjanik esitab küsimusi, see ongi ajakirjanduse tõukejõud. Kes ei esita küsimusi, see jääb seisma. Pärast küsimusi tuleb uurimine - kas see kõik ikka tõele vastab, mida räägiti. Uurimine pole ehk kvantitatiivne, kuid kvalitatiivne ikkagi. Ja selles mõttes sarnaneb ajakirjanik imenatuke teadlasega - ta püstitab hüpoteesi ja püüab seda tõestada või ümber lükata, mis on ju tegelikult seesama asi. Ainult et ajakirjanikul on selle jaoks vaid üksainus päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar